Baasiohjesüsteem IX |
Andmebaasijuhtimissüsteem (ABJS) IX on tarkvarasüsteem, mis on mõeldud andmebaasiga (AB) töötavate, eelkõige kiiret väljundit eeldavate, rakendusülesannete loomiseks. IX on realiseeritud ja töötab operatsioonisüsteemide (OS) UNIX, MS-DOS, WINDOWS ja LINUX keskkonnas.
2. Süsteem IX
Süsteemi IX võib tarbija soovil häälestada tööks nii
üksik- kui ka mitmekasutaja reziimis, st. et IX võimaldab
töötada paljudel kasutajatel samaaegselt ühe ja sama AB-iga.
Süsteem IX oskab töötada mitmekasutaja reziimis kas fail-server
või klient-server põhimõttel, olles seejuures sõltumatu
konkreetsest võrgutarkvarast.
Süsteem IX tagab andmete täieliku sõltumatuse
füüsilisel tasemel, st. et muudatused AB-i kirjelduses ja/või
selle organisatsioonis ei too endaga kaasa muutusi juba
olemasolevatesse AB-iga töötavatesse rakendusprogrammidesse.
Süsteem IX lubab ühel rakendusprogrammil töötada
paralleelselt mitme AB-iga ja kasutada nii kirje- kui ka elementedastust.
Süsteem IX võib töötada kasutajatega eesti- või
ingliskeelses dialoogis.
3. Kasutaja
Kasutaja on süsteemis IX registreeritud tarbija. Igal kasutajal on nimi ja parool, mis kaitseb tema andmeid AB-des mittesanktsioneeritud juurdepääsu eest. Üks kasutaja võib töötada paljude AB-dega süsteemis IX ja vastupidi, ühe AB-iga on võimalus töötada mitmel kasutajal. Suhte konkreetse AB-iga töötamisel määrab kasutaja AB-i grupp.
4. Andmebaas
AB on omavahel seotud andmete ühtselt juhitav kogum.
See koosneb mitut tüüpi kirjetest ja relatsiooonidest.
Igal AB-il on nimetus, kasutaja ja tema grupp ning kolm osa,
millest kahes paiknevad AB-i kirjed ja ühes relatsioonid.
Iga osa on määratud konkreetset nimetust ja tüüpi omava
OS-i failiga. Fail võib olla lihtne (paikneb OS-i failisüsteemis)
või spetsiaalne (on seotud konkreetse
välisseadmega, st. kettaga). Lisaks sellele iseloomustavad
igat AB-i osa veel andmepiirkonna algusploki number failis,
plokkide arv ja ploki suurus baitides.
Eelöeldust järeldub, et süsteemi IX AB võib paikneda
kuni kolmel eraldiseisval kettal.
5. Andmebaasi skeem
AB skeem on AB-is paiknevate andmete loogiline kirjeldus.
See võib koosneda tabelite, indeksite ja seoste kirjeldustest.
Tabel on ühetüübiliste, st. samasuguse struktuuriga
kirjete kogum AB-is. Igal tabelil on nimetus, kasutaja ja
kaitse. Viimane määrab õigused seitsmele erinevale AB-i
kasutajate grupile. Kaitse võib kehtestada igale
nimetatud kasutajate kategooriale õigused kirjutamiseks
ja lugemiseks, ainult lugemiseks või õigusi üldse mitte
anda. Kirje koosneb primaarsest võtmest ja/või sisust.
Võtme väärtus identifitseerib tabeli kirje üheselt, st. et
samaaegselt ei saa tabelis olla kahte ühesuguse võtme
väärtusega kirjet. Võti ja sisu koosnevad omakorda ühest
või mitmest elemendist, mis määravad kirje struktuuri.
Igal elemendil on nimetus, tüüp, formaat, kaitse,
minimaalne ja maksimaalne väärtus. Tüübiks võib olla
kas täisarvu-, ujupunktarvu-, kuupäeva-, kellaaja- või
märgi(stringi)tüüp. Formaadi määravad pikkus ja täpsus.
Kaitse olemus on analoogiline tabeli enda kaitsega, st. et
süsteem IX tagab andmekaitse mittesanktsioneeritud
juurdepääsu eest kahel - tabelite ja kirjeelementide tasemel.
Võtmega kirjed on andmebaasis igal ajahetkel võtme väärtuste
järgi sorteeritud sõltumata nendega teostatavatest operatsioonidest.
Lisaks sellele on tabeli kirjed veel nende laekumisele
vastavas järjestuses.
Indeks on ühetüübiliste relatsioonide kogum AB-is,
millega määratakse tabeli kirjetele sekundaarne võti. Igal
indeksil on nimetus, tabel, kasutaja ja kaitse. Tabel, mis
osaleb indeksis on indekstabel ja selle kirjed indekskirjed.
Indeksi kasutaja ja kaitse määratakse indekstabeli vastavate
näitajatega. Indeksi relatsioon koosneb võtmest ja ühest
või mitmest indekskirjest, mis sisaldavad nimetatud võtme
väärtust. Võti koosneb ühest või mitmest indekskirje
elemendist sõltumata nende asukohast kirjes. Üks tabel võib
osaleda korraga mitmes indeksis, st. et kirjel võib eksisteerida
mitu sekundaarset võtit. Indekskirjed on andmebaasis
igal ajahetkel indeksi võtme väärtuste järgi sorteeritud
sõltumata nendega teostatavatest operatsioonidest.
Seos on indeks, mis realiseerib suhte kahe tabeli vahel.
Igal seosel on nimetus, tüüp, omanik- ja liikmestabel, kasutaja
ja kaitse. Omaniktabeli kirje osaleb seose relatsioonides
omanikkirjena, millele seatakse vastavusse null,
üks või mitu liikmeskirjet seose liikmestabelist. Seose
relatsioonide võtmeks on omanikkirjete võti, mille elemendid
peavad sisalduma ka liikmeskirjes. Seose kasutaja
ja kaitse määravad omaniktabeli vastavad näitajad. Seos võib
olla kas reaalset või fiktiivset tüüpi. Viimasel juhul puuduvad
seosel andmebaasis relatsioonid, mis tagab märkimisväärse
välismälu kokkuhoiu ja selles seoses osalevaid tabeleid
modifitseerivate operatsioonide suurema kiiruse seose
liikmeskirjete lugemiskiiruse arvel. Üks tabel võib korraga
kuuluda mitmesse seosesse omanik- või liikmestabelina. Seose
omanik- ja liikmeskirjed on andmebaasis igal ajahetkel seose
võtme väärtuste järgi sorteeritud sõltumata nendega
teostatavatest operatsioonidest.
Süsteem IX tagab andmebaasi kirjete ja relatsioonide
omavahelise vastavuse igal ajahetkel sõltumata nendega
teostatavatest operatsioonidest.
Tabeleid, indekseid ja seoseid võib AB-i skeemi alati
juurde kirjeldada, st. et süsteem IX tagab andmete osalise
sõltumatuse loogilisel tasemel. Samuti eksisteerib võimalus
juba olemasolevaid objekte ümberkirjeldada ja eemaldada.
Süsteemis IX eksisteerib veel alamskeemi mõiste.
See on AB-i skeemi osa, mis võib koosneda erinevate AB-de
tabelitest. Alamskeemi kirje on kasutaja poolt vabalt määratav
ja koosneb alamskeemis osalevate tabelite suvalistest
elementidest ning arvutatavatest elementidest. Igal alamskeemil
on veel nimetus, tüüp, töötlusviis, programmfail ja
juhttekstid. Programmfail sisaldab kasutaja poolt lihtsate reeglite
järgi kirjutatud päringukeele skripti, mis juhib alamskeemi kirjete
töötlust. Ühte ja sama alamskeemi võib kasutada nii
sisestamiseks kui väljastamiseks, erinevatel eesmärkidel ja
erinevate programmfailidega töötades.
6. Kasutaja liides
Kasutaja liidese moodustavad IX-i menüü ja süsteemi
programmid (utiliidid), mis võimaldavad töötada AB-idega
rakendusprogramme kirjutamata.
Menüü on hierarhiline ja koosneb alammenüüdest, mis
omakorda moodustuvad täidetavatest töödest. Viimased
töötavad tarbijaga dialoogis ja kasutavad konkreetsete tegevuste
sooritamiseks IX-i utiliitide jt. parametriseeritud käskude teeneid.
Menüüd juhib viimasest sõltumatu universaalne
menüüprogramm,
mis kasutab selleks spetsiaalset komplekteerimis- ja käsukeelt.
Utiliidid on programmeerimiskeeles C kirjutatud programmid,
mis on sõltumatud konkreetsest AB-i skeemist ja
andmetest. Igal utiliidil on nimetus ja formaat, mis määrab
sellele edastatavate argumentide võimaliku loetelu.
Aruandegeneraator,
sisestusvormide generaator, andmete eksport, import
jt. utiliidid kasutavad ühtset päringukeelt.
Utiliidid võimaldavad sooritada järgmisi töid:
7. Programmeerija liides
Süsteemil IX on programmeerimiskeele C liides rakendusprogrammidele. Liidese moodustab pakett IX, mis koosneb keeles C kirjutatud alamprogrammide (funktsioonide) objektmoodulitest. Funktsioonid võimaldavad
8. Arengusuunad
Süsteemi IX arenguperspektiivi peamiseks tagatiseks on asjaolu, et kaugeltki mitte kõik selle tarkvara tuuma poolt pakutavatest võimalustest ei realiseeru momendil kasutaja liideses. Seda silmas pidades laieneb edaspidi eelkõige nn. lõpptarbijale orienteeritud vahendite komplekt ning suurenevad utiliitide ja menüü poolt pakutavad võimalused.
9. Kokkuvõte
Süsteemi IX projekteerides ja realiseerides on püütud
luua paindlik ja mugav tööriist AB-idega töötavate
rakendussüsteemide realiseerimiseks. Paindlikkus on saavutatud
UNIX-i ideoloogiat järjekindlalt rakendades, st. et on
loodud kogum töövahendeid, mis omavahel ja OS-i vahenditega
kombineerides võimaldavad lahendada paljud andmetöötlusülesanded
ilma ridagi traditsioonilistes programmeerimiskeeltes
kirjutamata.
Süsteem IX töötab praegu IBM-iga ühilduvatel personaalarvutitel
OS-is MS-DOS, WINDOWS, UNIX ja LINUX, kuid võib töötada
suvalisel arvutil eeldades ainult programmeerimiskeele C
translaatori olemasolu.
Momendil on süsteemi IX baasil realiseeritud
majandustarkvara RAMIX, materjalide laoarvestus,
normatiivse kulu arvestus toodetele ja palgaarvestus ning
töötajate, klientide ja rokkmuusika infosüsteemid. Süsteemi
IX andmebaasi organisatsiooni juhtiva tarkvara baasil on
realiseeritud geodeetilise andmebaasi juhtimissüsteem
VERAMAP, mis on JERTEC OY kaubamärk.
01. jaanuar 1998
Autorid: | Vallo Heinluht |
Ivar Jung |